Tuesday, October 26, 2010

Lumelaud - igas vanuses aktiivsele inimesele

Lumelauaga sõitmine sobib tegelikult igas vanuses inimesele, aga on sellegipoolest rohkem levinud just noorte seas. Viimase põhjuseks on eelkõige just fakt, et lautamine nõuab endast väga suurt julgust ja püsivust ning võib ebaõnnestumise korral kaasa tuua tõsiseid tagajärgi. Muidugi ei ole välistatud, et antud spordialaga tegelevad ka vanemas eas inimesed. See sobib kõigile aktiivsetele talispordihuvilistele.

Lumelauasõidust liigub ohtralt õudusjutte siniseks kukutud kehadest ja valusatest põlvedest-küünarnukkidest. Jutte levitavad enamasti need, kes mäel iseseisvalt laua alla panid ja uljalt alla hakkasid kihutama.

On ainult üks reegel, millest kinni pidada, et lumelaud teid esimesel korral vigaseks ei teeks: lauaga mäele ei maksa üksi katsetama minna, ikka koos õpetajaga. Olgu selleks vanem vend, poeg, kolleeg, sõber või elukutseline lumelauaõpetaja. Peaasi, et ta oskaks algajat õpetada ning alguses ka kinni hoida. Nii tulevad esimesed võtted kätte tasakaalu kaotamata ja järgmisel õppimisel on need nõksud juba jalas, kuis kiiresti pidurdada või pöörata. Pidurdamine ongi see, millest õppimist alustama peaks, selle oskuseta pole ju mõtet alla kihutama hakata.
Sõiduvõtete ja oskuste omandamise kiirus sõltub konkreetsest inimesest. Mõnel kulub selleks paar-kolm päeva. Teisel läheb nädal, enne kui kukkumata mäest alla jõuab. Ja mõnest ei saagi asja.
Seega, kui olla ettevaatlik ja neid nõudeid järgida võib lautamist harrastada igaüks:)


Seoses sellega, et Eesti on väga tugeva suusatraditsiooniga maa, on meie jaoks tavaline, et lapsedki juba päris noores vanuses suuskade, kelgu ja isegi lumelauaga kokku puutuvad. Kui tahad talvemõnusid võõrsilt tulnud külaliste seltsis nautida, tasub seda fakti meeles pidada: maailmas on vähe riike, kus laste suusatamine nii tavaline oleks ja sestap võib see, mis sinu pereliikmetele elementaarne, teiste jaoks ekstreemsporti meenutada.
Õnneks on enamus teenusepakkujatest ka kõige väiksemate lumesõpradega arvestanud ja pakub lastele nii omaette laugeid nõlvasid, piiratud radasid kui muid huvitavaid alternatiive aja sisustamiseks.

Ning kui juba kord lumelauapisikust nakatunud oled, siis naljalt sellest enam ei parane. See on midagi enamat kui efektsed hüpped ja kiirus. Rohkem kui laua all mõnusalt krudisev lumi. Enamat kui joovastavalt karge õhk. See on elu, see on stiil. Elustiil.



Monday, October 18, 2010

Lumelaua ajalugu - leiutamisest tänapäevani


Lumelaua leiutamise au ühele konkreetsele inimesele ei omistatagi. Siiski oli isikuid, kes mängisid lumelaua arengus olulist rolli. Ühe esimesena sai lumelaua taolise asja leiutamisega hakkama M.M. „Jack“ Burchett, kes 1929. aastal lõikas endale vineerist lauatüki ja kinnitas oma jalad riidetükkide ning hobuseohjadega sinna külge.



30 aasta möödudes hakkas populaarsust koguma Sherman Poppeni leiutatud lumelaud, mille ta meisterdas oma tütrele kingituseks ja lumelaua nimeks pandi snurfer. Snurfer kujutas endast kahte kokkupandud suuska ja selle esiosa külge pandud nööri, millest kinni hoida. Leiutis muutus ülipopulaarseks ning peagi alustati selle masstootmist. 1966.aastal müüdi snurferit lausa üle poole miljoni, kuid sellal võeti seda siiski kui lastele mõeldud mänguasja. 

 
Järgnevatest aastakümnetest on teada mitmeid inimesi, kes on samuti lumelaua leiutajateks kandideerinud. Ametlikult oli Jake Burton esimene, kes kombineeris lumelauale suuskade tehnoloogiat aastal 1980. Uus prototüüp oli tehtud materjalist P-Tex. Tänaseks päevaks on Burtoni loodud omanimeline lumelaua bränd kuulsaim maailmas.






1982. aastal peeti USA’s Woodstocki lähedal Suicide Six kuurordis esimene siseriigiline lumelauavõistlus.   Aastal 1985. oli vaid 39-s suusakuurordis (ligikaudu 600st) lumelauad lubatud. 1980-ndatel hakati välja andma ka lumelauaajakirju. 1986. aastal mängis prantsuse lumelaudur Regis Rolland filmis „Apocalypse Snow“ ning see vallandas lumelauavaimustuse Euroopas.


1994. aastal kuulutati lumelauasõit olümpiaspordiks. 1998. aasta taliolümpial oligi lumelaud esimest korda võistluskavas. Sellega kaasnes skandaal – Kanada lumelaudur Ross Rebagliati võitis slaalomi kuldmedali, kuid uriiniproovi käigus tuvastati, et lumelauduri proov sisaldas narkootikumi. See intsident tekitas paljudele inimestele eelarvamuse, et lumelaudurid kasutavadki kogu aeg narkootikume.(Kõrvaloleval pildil ongi lumelaudur Ross Rebagliat)




Mida rohkem lumelauandus ajaga arenes, varustus ja tehnika täiustusid, hakkasid inimesed seda spordiala aktsepteerima. Tänaseks lubavad lumelauatamist umbes 97% suusakuurorditest Põhja-Ameerikas ja Euroopas. 2004.aastal tegeles lumelauatamisega lausa 6.6 miljonit inimest. Lumelaua populaarsus järjest kasvab ja seda vaatamata inimeste vanusele, soole või oskustele.

Tuesday, October 12, 2010

Tere tulemast :)

Lumelauandus on talispordiala, mille harrastajad kinnitavad oma jalgade külge puust laua (lumelaua) ning sõidavad sellega mööda lumiseid mäekülgi alla. Just sellise tõlgenduse leidsime wikipedia.com leheküljelt. Lumelauandus on lõbus viis aktiivseks talve nautimiseks, lisaks veel paras ports adrenaliini.

Ja just lumelauandusest ja sellega seonduvatest teemadest hakkamegi siin oma blogis kirjutama. Tulevikus kajastuvate teemade nimekirjas leidub kindlasti postitusi eri stiilidest, varustusest, sõidukohtadest ja suurematest tegijatest lumelauanduses, arutleme ka teemal miks ikkagi selle spordialaga tegeletakse ning lisame natuke ka ajalugu. Vahepalaks lahedaid videoklippe, pilte ning ka huvipakkuvaid materjale mujalt maailmast. Kindlasti vaatame natuke ka lumelauanduse ja turismi seoseid- kes kuhu ja millal reisib.

Aga kes siis ikkagi oleme need MEIE. Oleme Pärnu Kolledži turismi- ja hotelliettevõtluse teise kursuse tudengid Cris, Ragne, Merili ja Kaisa ja järgnevad postitused olemegi just meie üleskirjutanud :)

Ega Eestiski talv enam mägede taga ole, varsti algab hooaeg.. Sissejuhatuseks vaata ka meie videot.
Stay tuned :)

Create your own video slideshow at animoto.com.