Räägime lauasõidu õppimisest. Lauasõidu õppimiseks on KINDLASTI vaja leida hea õpetaja, kes näitab põhitõed praktikas ette ja aitab ära hoida valusaid kukkumisi algaja lauduri esimestel liugudel. Esimeseks sõidukohaks õppimisel soovitame valida ühtlase kaldega ja kui võimalik, siis pehmema (mitte jääs) rajakattega nõlva. Vaata ka seda, et ei hakka harjutama rajal, kus mõni teeb sööstlaskumist.
Ära karda minna harjutama suurtesse mägedesse nagu Alpid, Tatrad, Skandinaavia mäed. Seal leiad suurema tõenäosusega paremad (pikemad) ja lumerohkemad nõlvad ning sõidu saab tunduvalt kiiremini selgeks, kuna kogu mäel olemise aeg ei möödu järjekorras seistes ja liftiga sõites. Samas peab reisiseltskonnas kindlasti olema keegi, kes sind paar tundi/päeva õpetada viitsib.
Esimese proovi soovitame teha kindlasti kellegi oskaja juhendamisel. Olgu selleks siis lauaõpetaja, sõber või mõni juhuslik laudur juhuslikul mäel. Üksi õppimisega saavad vähesed kiiresti asja selgeks.
Enne mäkkeronimist võid proovida, kuidas siledal maal laual seismine õnnestub. Sageli tegeletakse lauaõidu imiteerimisega juba kodus põrandavaiba puudris :). See on normaalne nähtus! :)
Alustuseks on hea oma lauda ja varustust veidi tundma õppida. Kuidas sidemed lahti ja kinni käivad, kui painduv on laud jne. Vali mõni sile pind ning klammerda end laua külge. Proovi keharaskust laua otste poole suunata ja tasakaalu säilitada. Proovi kas saad laua paindesse.
Enne mäel laua allapanemist kontrolli kindlasti kas sidemed on tugevalt laua küljes kinni. Esimesed sõidud tee algajate nõlval, kus on võimalik jalgsi kerge vaevaga üles mäkke marssida. Esimesel korral ilma vähimagi kogemuseta kohe tõstukiga mäkkesõidu üritamine lõppeb reeglina ankru järel lohisemisega ja haiget saamisega. Paar tundi soovitame laud kaenlas mäest üles jalutada ja sellega veidi ka alla libistada :). Siis läheb ka mäkkesõit juba kindlasti muretult. Kindlam on tõstukile minna kahekesi ja kogenud sõitja toetusest on püstijäämisel palju abi. Võite isegi arvata, et suurtes mägedes ülessõiduga probleeme ei tule, kuid siiski tuleks seal valida õppimiseks sobiv nõlv, kus vähem rahvast ning mis piisavalt lauge ning ohutu õppimiseks.
Selleks, et Sa saaksid oma lumelaua kaldega nõlval vaevata jalgade külge tuleb istuda näoga allasõidu suunas ja alati tuleb laud enda ette asetada tagumise kandiga (metallist lauaserv) vastu nõlva pinda ja seda RISTI laskumissuunaga.
Pane jalg sidemesse ja suru kand korralikult sidemesse nii, et saapa tald oleks nii kannast kui ka varvaste juurest lauaga kontaktis. Hoia samal ajal laua tagumist kanti vastu mäekülge ja laud ei libise su alt minema. Samas saad rahulikult rihmad kinni tõmmata - ära oma vereringet sulge!
Kui mõlemad jalad lauaga ühenduses on, proovi oma tagumik maast lahti saada. See on esimene tõsisem tasakaalu harjutus. Kalluta end pigem tahapoole, et esikant sinu allamäge libisemist ei peataks ning püsi kandade poolsel lauaserval. Lasku vaikselt, laud risti allapoole ja hoia keharaskus laua keskel ehk võrdselt mõlemal jalal. Pane tähele, et keharaskuse viimine ühelt jalalt teisele mõjutab tugevasti sinu sõidusuunda.
Laud all nõlval püsti tõusmine on võrreldav jalgrattaga sõidu alustamisega. Kui hoogu pole siis ikka sadulasse ei saa ja tasakaalu ei kontrolli. Sa pead kasvõi hästi natuke liikuma hakkama vahetult peale tagumiku maast lahti saamist. Kergelt liikudes on tasakaalu hoidmine lihtsam. Võid ju muidugi tagumise kandi peale ka seisma üritada jääda, kuid see on päris keeruline eriti, kui nõlv on järsemat sorti.
Risti allapoole liikumist nimetagemgi PIDURDAMISEKS. Laua risti keeramine sõidusuuna suhtes nt tagumisel või esimesel kandil ongi lauasõidu alustamise a ja o.Kui need nõksud käes tuleb kõik komponendid liita üheks tervikuks ehk lumelaua sõiduks.
Head harjutamist !
oeh ,tundub kuidagi nii raske :D:D aga panen õpetuse kõrva taha ja hakkan harjutama :D
ReplyDelete